ex machina
ELLI SOOLO
Soolo debüteeris eelmisel aastal Sirbis
Elo Viidingu luulekogu „Kestmine” eredalt isikupärase ja
demonstratiivselt ebaakadeemilise arvustusega. Ka Indrek Hirve luulekogu
„Tiivavalu” arvustades ilmutab autor elutervet metakriitilisust
„moodsa, südametu ja selgrootu akadeemilise intellektualismi” suhtes.
Tegu on loomuldasa dionüüsilise autoriga, kes oma kohati põrpivas
poleemilisuses üle apolloonilise maitse paikapandud piiride vahutab,
neid seejuures ka nihutades, luulemõistmist avardades: „Luulel on õieti
ainult kaks skaalat, millel on mingi objektiveeriv-hindav sisu. Need
kaks mõõtu on ehedus ja suurus”.
"Sirp", 11.01.2013
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

No comments:
Post a Comment