Vabadus! Võrdsus! Õelus!

,

Dostojevski kõige kaalukamaks vastuväiteks utoopilise sotsialismi ideele on tema „põrandaalune inimene“ ise, tema olemasolu fakt.

Utoopilise feminismi idee kaalukamaks vastuväiteks on ..ee.. ütleme „kõrgharidusega haritus-immuunne mimm“ ise, tema olemasolu fakt.

„Minu idee on ju see, et kõik naised, k õ i k , peavad saama olla seksikad, võrgutavad ning naiselikult erootilised... kui nad seda tahavad. Ning neil peaks olema see õigus ja vabadus ilma hirmuta, et neid mõistetakse hukka või häbistatakse. Olla naiselikult võrgutav on iga naise põhiõigus vaatamata sellele, kas talle makstakse selle eest või ei,“ tuututab neist üks kriipsutades oma olemasolu faktiga veelkord alla Dostojevski suuruse inimhinge mõistmisel.

Kuidas alustab üks hää noor idealistlik türann ühiskonna lõhkumist? Olles tunnetanud oma sattumuslikke omadusi moraalse voorusena, nõuab ta siiras heatahtlikkuses, et see oleks kõigi õigus.

Minu idee, muuseas, on, et iga inimene peab saama olla kõrge hemoglobiinitasemega ka taimetoitlasena ja kiire ainevahetusega, et ei tekiks liigselt rasva, ja piisava pigmendiga, et ei tekiks nahapõletust päikese käes. Nagu mul. Siis ma arvan, et igal inimesel peab olema õigus kahele tasuta kõrgharidusele ja moraalsele küpsusele ning mitte kedagi ei tohi sundida düsgraafiasse, erineva suurusega rindadesse ega liinitööle! Ja kellel on lahjemad ideaalid, see on konformistlik väikekodanlik tagurlane, keda tuleb peksta avangardistliku kunsti ja lärmakate meeleavaldustega, kuni mõistus ükskord ometi koju tuleb! Igal inimesel peab ju olema õigus täielikule mõistmisele (noh, nagu minul) ja kes seda õigust ei kasuta, see on süüdi ja tampimist väärt! Ja kasuka teeme ka värviseks.

Antud näite ("kõik naised peavad saama olla seksikad!") tõsiseltvõtmise eest on hoiatanud nt Houellebecq, konstruides pilte seksidarvinistlikust noorteühiskonnast, kus ebaseksikaks sündinul ja vananenul pole peale suitsiidi midagi teha. Houellebecq näitab vabadust.

Dostojevski „antisemitism“ oli lihtsakujuline kadedus; kadedus juutide solidaarsusele ehk millelegi, millest venelastel puudu kippus jääma. Solidaarsus tähendab kokkuhoidmist ja oma eelistest loobumist kogukonna heaks.

Tai jänku on naistevahelise solidaarsuse puudumise näide par excellence. Võtan, sest saan, ühtlasi kuulutan kõigile seda õigust.

See mudel on väga üldine. Tsiviliseerumiprotessi pinnalisusele viitab nukker tõsiasi, et tegelikult on enamvähem ainult üks sfäär – see kõige lihtsam, labasem ja füsioloogilisem – kus sünni- ja/ehk eapäraste privileegide ärakasutamist peetakse üheselt hukkamõistetavaks.

Jah, kõige lihtsam, labasem ja füsioloogilisem – füüsiline jõud. Kui noor mees kasutab vana mehe või naise peal füüsilist vägivalda, siis selline käitumine mõistetakse ühiselt hukka. See on ka kõige lihtsamini tuvastatav. Inimkonna üldise tsiviliseerituse madalust näitabki see, et see on enamvähem ainus vägivallavorm, mida ta taunida suudab (loomulikult eelkõige idees, mitte niivõrd praktikas!).

Kui noor isane kuulutaks särasilmil kõigile õigust olla füüsiliselt üleolev, siis on see vist ainus koht, kus on sellise käitumise tobedus enamikule läbinähtav.

Nooruspringi biitsepsi üleolev hoolimatus suudetakse paika panna, nooruspringi rinna solidaarsustundetule paremsirgele kiputakse verd sülitades teed andma. Rääkimata paljust muust.

Mida tähendab tsiviliseeritus? Muuhulgas oma looduslikest privileegidest loobumist konkurentsi tingimustes: tsiviliseeritud mees loobub naise kõrval oma füüsilisest üleolekust ja käitub võrdsena, jalgadega isend loobub oma privileegidest ratastooli aheldatu kõrval ja käitub võrdsena, loob tingimused võrdsuseks; tsiviliseeritud inimene loobub oma "looduslikest õigustest" teise ees.

Muidugi ka see on oma edasiarenduses utoopia, kristlik ideaal.

Vabadus ja võrdsus on üksteist välistavad asjad. Vähemalt oma nendes tähendustes, mille realiseerumist nõuavad tüüpilised noored revolutsionäärid. Vabadus oma kõiki potentsiaale realiseerida tähendab täielikku ebavõrdsust, sest looduslik antus on täiesti ebavõrdne. Võrdsuse saab tuua jõuga vabadust kaotades (kolmas variant on tsiviliseeritus kristlikus mõttes: inimene ise loobub omale sattunud ebavõrdsusest-üleolekust (vahel on see võimalik ainult sümboolse käitumisena)).

Milline oleks see kujutletav ühiskond, kus minitatud siresäär ei torkaks oma kikkrinnanibudega surnuks ettejäänud vananevat suguõde? Noh, eks ikka selline, kus naised in corpore loobuvad oma looduslikust kaasavarast (või neid sunnitakse selleks!). Näiteks kõik katavad oma keha ühesuguse mitteliibuva riidega.

Selles näites ei andnud ma meestele suurt mingit isiksust ega vabadust. Siin on nad oma ihade determineerida, tilli tahtetud marjonetid (kuigi ka mehel on võimalus loobuda värskest turule tulnud mudelist ja jääda vanaga, aga see eeldab ju neile tahtejõudu!).

Võibolla see kujutletav ühiskond tuli teile natuke tuttav. Islam, eks. Kõik naised on võrdsed.

Muuseas, julgen arvata, et mehe tahtejõud ja immuunsus seksuaalsele provokatsioonile on suuresti kultuurilist päritolu st burka-kultuurist mees, kes vägistab minitatud eurooplanna („kellel on õigus olla seksuaalselt võrgutav“, eks), on ise enamvähem samavõrd räige vägivalla ohver. Kultuurilised erinevused ei ole mingid esteetilised nüansid, nagu erinevad-aga-võrdsed ideoloogid kipuvad arvama nõudma. Naisvendluse-kultuuri mehelt ei saa nõuda sellist vastupanu seksuaalsele väljakutsuvusele, mida on täiesti normaalne ja õigustatud nõuda naisvabaduse-kultuuri mehelt (täpsemini: saab, aga pole kuigi tark. Ja vaevalt, et see vägistatut liialt lohutab).

Naisvendlust (~islam) ja naisvabadust (~õhtumaad) ei tohi segada. Tuli ja vesi.

Võrdsus!

Vabadus!

PRANTSUSE REVOLUTSIOON!!!

,