Sunday, July 05, 2009

Globaalne, ütlesid..

,

.

.

P. nukid olid katki ja ta õlas võis aimata valu, kui ta klaasi tõstis.

Pintsak (mida ta nii jäärapäiselt kuueks kutsub) oli kortsus.

Ma ei küsinud midagi. De iure polnud mind ju olemas. Seal.

.

Kurbus, kurjus, kurbus, kurjus... kurbus.. noppisin meie karikakralt kroonlehti.

.

Ma ei küsinud midagi.

.

.

„Ta on ju nii noor, P., mida sa teed?!, lase tal elada,“ seisin pubi sinisevalguselises WCs ja vaatasin oma taskupeeglisse, kuigi mõlema seina peal oli peegel maast laeni.

.

.

„Sa ju jood ennast põhja rumaluke, inimene ei saa ju elada tundmata rõõmu sellest, et on kellestki parem,“ panin huultele huuleläiget.

.

Kurbus.

.

Kultuurne inimene võtab teise valet tõena. Kui sa oled saanud sõnumi, et ta on vanematekodus, ja kohtad teda siis juhuslikult välikohvikus, siis viisakas inimene, kultuurne inimene teeb näo, et ta on vanematekodus, te naeratate ja ei küsi midagi. Ilm on tõepoolest ilus.

Mina teen ju samuti nii.

.

.

Aga enne kassat hakkasin ikkagi nutma. See vein oli nii hale! Kuidas nad võivad viinamarjaveini allahinnata kahekümne viiele kroonile! Mul oli korvis juba kaks pudelit head soavet, üksik ülehinnatud chardonnay ja tolmkuiv pinotage ja üks kaugete sõprade tvishi. Mis ma nüüd teen sellega? Eks ikka joon. Kaastundest selle maailma kõige haledama veini vastu. Kaastundest oma väsinud rindade, P. katkiste nukkide, asfaldil ema otsiva linnasiili ja selle eksinud tüdruku vastu, kes mind hirmunud pilguga vaatas, kui ma P. sigarillole tuld andsin ja siis lihtsalt edasi läksin.

.

(Ja ma lugesin seda võõrast(??) blogi nagu palvehelmeid. Tean, tean..)

.

.

.

Tahaksin olla kuri, aga ei jaksa. Jääb kurbus. See eluvõimetu tsivilisatsiooniinimese jõudehaigus.

Korv oli veinidest nii raske, et ma ei jõudnud seda endast eemal hoida, hõõrus vastu jalgu, kolksusid. Veeretasin selle kassase, et siis lasta sellel jälle alla veereda, huultel huuleläikega absurdinaeratus.

.

.

Kui inimene on väga näljane, võib ta süüa mida iganes. Kui inimene on tõeliselt (ma mõtlen tõeliselt, mida see ka ei tähendaks) üksinda, siis kugistab ta kelle tahes käepigistust. Ma eelistan kontrolli ja väljapeetud strateegiaid nagu sinagi. Ma olen ennast silmini täis. Nii täis, et see rõhub diafragmat.

.

.

Pea valutab. Peaks magama hoopis.

.

.

Surusin igatsuse alla, sest see tundus agressiivne.

.

.

Aga mida sina teed?

.

.

,

No comments: