Nëljapäevad

Neljapäevad on kõige raskemad.

Saan P-ga kokku.

Või kellega?

Kes ta on?
Isegi.. mis ta on?

Vahel tundub, et teist kui sellist pole olemas. Sa oled absoluutselt üksi. Ta küll räägib, räägib fraase, lauseid, naeratab, vaatab silma.. kes ta on?
Tunnen ennast nagu purunematus vaakumpakendis.
See siin on halvasti tõlgitud etikett.
Palju E-aineid. Pane parem käest.

Säilitusained.
Mu aju on säilitusaineid täis.

Ja need mutikesed ostukeskuses ütlesid, et ma peaks kaalus alla võtma ja mul on südame ümber liiga palju rasva.
(See on liikumatusest, idioodid!)
„Nii, hoidke rinna kõrgusel ja oodake natuke..“
Tehakse ikka masinaid.
Näeb läbi mu avara jope, läbi mu liibuvkitsa naha, läbi mu valutava rinna..
Liiga palju rasva.

Kas see on mu isiksuse koostisosa?
Keha kasvatab.
Mina lihtsalt vaatan.
Valutan oma keha valu, lämbun tema hingeldusi.
Mu igatseva hinge ülekaaluline vaakumpakend.

Greibid.
P.
Tolm.

Ma vahel ei jaksa enam. Kuhu ma pürgin? Milleks see kõik?
Igaõhtune enesekohus. Kui palju loetud lehekülgi (vähe!), kui palju kirjutatud ridu (vähe!), kui palju kaloreid (palju!)...
Kui kaua ma elan investeeringut?
Tuleb ju Aeg, tuleb ju?
Puudutus ja õnn.

Puudutus on ilus sõna.
Puudu-tus.
Luule-tus.

Puudu.
Luule.

P. vaatas enda ette.
Mul olid käed laual. Pöial nõksatas instinktiivselt. Hoia.. keegigi?
Libista käsi tasakesi üle laua, haara õrnalt mu pöidlas ja pigista ükshetk spontaanselt..
Jah, ilm on ilus.
Räägime kirjandusest.
P-l on ruuduline pintsak ja kraeta triiksärk. Maitsekas valik.
Mu juuksed lehvivad tuules. Tuul puhub silmade ette, mõni peenike salguke kleepub huultele.
P? P.. P., kas sa ei tunne ära? sa räägid Tolstoi psühholoogiast, tema arengust, enesedialektikast, süütundest, nii väga otsis lunastust, et pisimagi lapsuse tunnistas üles, aga oh häda, kes os see, keda see huvitab, kes on see, kelle käest andeks paluda, kes saaks lunastada.. Aga P.. kas sulle läheb suflööri vaja?
Mul on juuksesalk kleepunud huulele, jäänud suunurka.. sa pead selle poolteadvustamatult mulle kõrva taha lükkama, niimoodi nagu muuseas, ilma et su mõtlik kõne katkeks, kõne sügavustest, kobav sõnu nagu su sõrmed mu keha...
P, kas ka meie elame erinevates lugudes..

Ah, loomulikult.
See sai mulle juba ammu selgeks.
Sulle vist isegi varem.
Sa analüüsid rohkem, järelikult su vaakumpakend on veel paksem.

Meie kohvikustseen.

Kas ettekandja toob arve või tiitrid?

Elu nagu filmis.