,

„Ta ostis einelauast odava tüki šokolaadi ning hammustas sellest killukese. Niigi end lohutada oli mõttetu. Ta leidis ühe rätikusse mähitud lapse pingilt magava maanaise kõrvalt, lapse, kes vaatas suuri, unistavi ja imestavi silmi inimestele. Ta läks selle väikese tüdruku manu ning, kuna lapse käed olid köidetud suurrätti, söötis teda oma käest, pakkudes aeg-ajalt hammustamiseks väikest tahvlit. Laps sõi ja vaikis, lõpetas ja vaikis, oleks ta ümisenudki vastuseks! Vargsi paitas noormees üle rätikus pääkese, endal nutt kipitamas kurgus. Kõikjal kaevati maailmas armastuse vähesuse üle ning tema ei tohtinud ometi olla kellelegi hell. Ainult seda rumalat last siin võis paitada, ilma et ta ajaks vastu küüned.“

1936